Parim veeturismi sihtkoht on Võrtsjärve piirkond

| 2010.07.02

Täna kuulutati konkursi „Eesti avastamata aarded 2010. Veeturism" võitjaks Võrtsjärve piirkond. Võrtsjärv võlus rahvusvahelist žüriid tugevate ja mitmekesiste turismitoodete, väga hästi toimiva koostöö ning rikkalike traditsioonide säilitamisega. Septembris esitleb võitja oma vaatamisväärsusi Euroopa Turismifoorumil.

Tänasel veeturismi seminaril Rannarahva Muuseumis kuulutati pidulikult välja ka Euroopa Komisjoni projekti raames toimuva konkursi „Eesti avastamata aarded 2010. Veeturism" võitja, kelleks osutus tasavägises finaalis Võrtsjärve piirkond. Konkursi Eesti koordinaatori, EASi turismiarenduskeskuse direktori asetäitja Marje Braunbrücki sõnul on Võrtsjärve piirkonna tugevusteks väga hästi organiseeritud ja kogu Võrtsjärve ümbrust hõlmav koostöö, mis väljendub reaalselt ka valdade arenguplaanides ja investeeringutes turismi. „Investeerinute tulemusena on Võrtsjärvel tänaseks 5 põhiväravat, mis kõik on eraldi turismiobjektid," kirjeldab Braunbrück. Veel rõhutab ta Võrtsjärve piirkonna turismitoodete mitmekesisust ja suunatust erinevate huvidega inimestele. „Võrtsjärve pakub puhkamisvõimalusi nii kultuuri-, loodus- kui ka aktiivse puhkuse otsijaile ning on osanud oma turismitoodetes suurepäraselt ühendada nii ajaloo kui ka kaasaja," ütles Braunbrück.

Võrtsjärve Sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee sõnul iseloomustab Võrtsjärve piirkonda kolm olulisemat tugevust. Esiteks Võrtsjärv kui unikaalne loodusressurss ise, olles Natura 2000 linnu- ja looduskaitse ala ning koondades sadu huvitavaid taime- ja loomaliike. Teiseks toob Kaljuvee esile piirkonna rikkaliku ajaloo- ja kultuuritraditsiooni ja nende jätkusuutlikkuse ning kolmandaks kvaliteetsed ja mitmekesised turismipaketid, mis on sündinud tugeva koostöö tulemusena kõigi piirkonna osapoolte - nii valdade, mittetulundusühingute kui kohalike turismiettevõtjate vahel. Võrtsjärve piirkonda iseloomustavad iidsed kalurikülad, ajalooline kalapüügialus kalepurjekas, Eesti ainuke mageveekalade järvemuuseum, angerja-, latika-, koharikas järv ning muistne torupilli mängimise kultuur. Turistid saavad Võrtsjärve vaatamisväärsuste ja tegevusvõimalustega tutvuda kõige efektiivsemalt kas internetis aadressil www.vortsjarv.ee või kohapeal Võrtsjärve külastuskeskuses Jõesuus, Suur Emajõe suudmes.

Konkursi žüriisse kuulusid mainekad loodus- ja turismieksperdid nii Eestist kui välisriikidest. Žüriid juhtis Gerald Broddelez, rikkaliku kogemusega loodusekspert, kes töötab rahvusvaheliselt tuntud reisiettevõttes Naturetrack ja omab kogemust kõigilt kontinentidelt ühtekokku 160 eri riigis.

Konkursi finaali jõudis 3 sihtkohta: Muhu saar (esitaja MTÜ Väinamere Uisk); Peipsiveere Sibulatee (esitaja MTÜ Sibulatee) ja Võrtsjärve piirkond (esitaja Võrtsjärve SA). Sihtkohad kandideerisid 3 erineva turismitootega, mida hinnati 5-pallisel skaalal. Arvestati piirkonna ja turismitoodete autentsust, toodete atraktiivsust nii sise- kui välisturistile, sihtkoha jätkusuutlikkust ning etteplaneeritust vähemalt kolmeks eelseisvaks aastaks. Lisaks oli oluliseks kriteeriumiks piirkonna turunduse läbimõeldus ja toetava infrastruktuuri tase.

Konkurss "Eesti avastamata aarded 2010. Veeturism" kuulutatiEASi poolt välja märtsi algul ja toimus Euroopa Komisjoni algatatud projekti "European Destinations of Excellence" (EDEN) raames. Eesmärgiks on tunnustada ranniku-, järve- ja jõeäärseid turismikohti, mis edendavad uuenduslikke lähenemisviise ning pakuvad veeturismi teenust viisil, mis arendab kvaliteetsemat keskkonda ja tuleb toime hooajast tingitud probleemidega.

Kokku konkureeris 9 sihtkohta: Muhu saar (MTÜ Väinamere Uisk), Vilsandi Rahvuspark, Saaremaa (MTÜ Meremaa), Lahemaa rannakülad Käsmu, Vergi ja mõisad Sagadi, Palmse, Vihula (MTÜ Lääne-Viru Turismiklubi), Peipsiveere Sibulatee (MTÜ Sibulatee); Võrtsjärve piirkond (Võrtsjärve SA), Otepää (Otepää Vallavalitsus), Pärnumaa Romantiline Rannatee (MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu); Ruhnu küla, Ruhu vald (MTÜ Ruhnu Kultuurielu), Emajõe-Peipsi-Võrtsijärve piirkond (MTÜ Emajõe Lodjaselts).